Ajakirjanduse alused
Veebiõpik tudengitele ja ajakirjandushuvilistele
Veebiõpik „Ajakirjanduse alused“ on esseistlik õppematerjal ja üldhariv e-varamu, mis pakub teadmisi ajakirjanduse kui institutsiooni toimepõhimõtetest ühiskonnas, organisatsioonitasandi praktikatest ning ülevaadet teoreetilistest ja empiirilistest ajakirjandusuuringutest Eestis ning maailmas. Veebiõpik tutvustab ajakirjanduse põhikontseptsioone ja -mõisteid koos kaasaegsete näidete ja praktiliste ülesannetega.
Materjal on otseselt tarvilik ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengitele, kuid siit leiavad kasulikku materjali ka üldhariduskoolide õppurid ja õpetajad ning praktiseerivad ajakirjanikud ning kommunikatsioonispetsialistid. Kuna veebiõpik sisaldab pidevalt uuenevat ning mitmekülgset ülevaadet ajakirjandussotsioloogia alasest teaduskirjandusest ja uuringutest, on see kompaktne ning praktiline abivahend nii bakalaureuse- kui ka magistritööde kirjutajatele.
Kuigi vajadus siinse õppematerjali järele tekkis ennekõike Tartu Ülikoolis õpetatavatel ajakirjanduse kursustel, loodame, et seda loevad ka paljud ülikooliga mitte seotud inimesed. Selle lootuse taga on soov, et Eestis tugevneks arusaam, mis on ajakirjanduse kui institutsioon väärtus ja roll demokraatlikus ühiskonnas.
„Ajakirjanduse aluste“ veebiõpiku peatükid ilmuvad valmimise järjekorras ning täienevad, kui ilmub aja- ja asjakohaseid uuringuid, mis on Eesti kontekstis olulised. Igal peatükil on retsensendid, kes on oma uuringute või erialase töö tõttu vastava teema eksperdid. Nende hinnangu leiab vastava peatüki juurest.
Sisukord
1. Ajakirjanduse institutsioon ja side ühiskonnaga
1.1. Ajakirjandus kui institutsioon demokraatlikus ühiskonnas
1.2. Ajakirjanduse põhielemendid ehk ajakirjanduse funktsioon ühiskonnas
1.3. Ajakirjanike professionaalsed rollid ja kuidas neid tekstides analüüsida
1.5. Ajakirjanduse eneseregulatsioon ja eriõigused
1.6. Meediasüsteemid
1.7. Kohalik ajakirjandus ja uudiskõrbed
2. Uudise ja teiste ajakirjandusžanrite alused
2.1. Uudis kui sündmus ehk uudisküsimused ja uudisväärtused
2.2. Uudis kui žanr ehk kõvad ja pehmed lood ning uudise keel
2.3. Objektiivsus ja neutraalsus ehk mida need kontseptsioonid praktikas tähendavad?
2.4. Uudis kui žanr ehk narratiivid ja suhe pressiteatega
2.5. Fakt ja arvamus, fakti konstrueerimine
2.6. Infohäired ja kerksus ühiskonna inforuumi hoidmisel
2.7. Loojutustamine
2.8. Arvamuslugu, olemuslugu, portree, reportaaž ja teised publitsistlikud žanrid
3. Ajakirjanduse tööpraktikad
3.1. Meedialoogika ajakirjandustöös ehk töö meediaorganisatsioonis
3.2. Ajakirjaniku alus- ja erioskused
3.3. Ajakirjaniku ja kommunikatsioonijuhi töörutiinid
3.4. Uuriv ajakirjandus
3.5. Teadusajakirjandus
3.6. Konflikti-, sõja- ja rahuajakirjandus
3.7. Rünnakud ajakirjanike vastu
3.8. Meediumid ja konvergents
3.9. Meediaplatvormide eripärad lähtuvalt ajakirjandusliku sisu loomisest
Raamatu autor
Marju Himma, PhD
Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor. Tema uurimisvaldkonnad on ajakirjanduslikud tööprotsessid ja ajakirjanike oskused ning nende kahe valdkonnaga seonduvad teemad auditooriumiuuringutes. Ta on alates 2008. aastast õpetanud praktilise ajakirjanduse kursusi ja juhendanud sel teemal lõputöid. Ühtlasi on ta töötanud 12 aastat ajakirjanikuna Tartu Postimehes ja Eesti Rahvusringhäälingus.
Aastatel 2020-2022 töötas ta Rootsis Karlstadi Ülikoolis järeldoktorantuuris uuringuga, milles kaardistati uudise võimalikke formaadimuutusi ning noorte uudisajakirjanduse tarbimist. Ühtlasi on ta Eesti uurimisrühma juht rahvusvahelises projektis Journalistic Role Performance, mis uurib ajakirjanike rollitäitmise ilminguid eesti meediatekstides.